Pulmaspikker soovitab vähemalt 11-12 kuud enne pulmapäeva teil üks mõnus istumine teha ning otsustada, milline saab olema teie pulmastiil, sest sellest oleneb nii peokoha valik, tseremooniakoht, dekoratsioonide valik, kleidis stiil ja isegi fotograafi ja videograafi valik. Leidke stiil, mis on päriselt teie nägu. Kui olete rohkem looduslähedased ning oma olemuselt boheemlaslikud, siis on selge enesepiinamine hakata tegema glamuurset mõisapulma. See on teie päev ning teil pole vaja ennast kellelegi tõestama hakata. Olge teie ise ning tehke nii, et te tõesti õnnelikud olete

Allpool saate koos lugeda erinevate stiilide kohta, et leida see kombinatsioon, mis sobib just teile

Pulmade planeerimise üheks esimeseks etapiks on külaliste nimekirja koostamine, mis on ilmselt ka üks keerukamaid osi pulmas. Külaliste arvust sõltub, milline saab olema teie pulma eelarve ja peokoha valik. Mõnedele noorpaaridele on külaliste nimekirja koostamine kerge protsess, samas kui teised peavad palju rohkem vaeva nägema. Ja hoolimata sellest, kui palju te külalisi kutsute, peaaegu alati tuleb teha ka raskeid otsuseid. Selleks tegime selle abistava artikli, kus on toodud külaliste valimise juhend nende tähtsuse järjekorras A-st kuni D-ni.

Kui küsite endalt, keda te enda pulma soovite, siis tegelikult siin ei ole kindlaid ja kiireid lahendusi. Kõik perekonnad ja tutvusringkonnad on erinevad. Mõnele on sõbrad tähtsamad, teisele vanavanemad. Sellegipoolest usume, et kokkupandud juhendist on abi arutlemisel, keda eelisjärjekorras nimekirja võiks panna ning keda te päriselt oma pulma soovite. 

Mõtteid kutse välimusele leiad artiklist "Ideid pulmakutse kujunduseks" ning postitusest "Kõik oluline pulmakutse tekstist" saad teada, mis peaks kutsel kirjas olema.

Kindlasti tahad, et Sinu pulmakutse tekst  oleks omanäoline. Kes siis valib klassikalise teksti ja kes midagi lennukamat. Siit artiklist leiad mõned näited kutsete tekstidele. Koostamisel on abiks olnud armsad noorpaarid, pulmakutsete kujundajad ning otsingumootorid.

​Oleme rääkinud pulmakutsete välimusest artiklis "Pulmakutsete kujundus" ning teksist postituses "ideid jalustrabavateks pulmakutse tekstideks".
Aga oluline on ka tähele panna, mida pulmakutse üldse sisaldama peaks.

Eesti ühe kauaaegseima pulmalehe pulmad.ee haldaja ja pulmaisa Virgo Jaani räägib peaaegu iga aasta Pulmamessil , et:" Eesti külalised on ajukääbikud. Arvestage, et kutset nad ei loe, tulekust teada nad ei anna, vähemalt 2 paari jäävad hiljaks, vähemalt  1 teie jaoks tähtis inimene saadab FB sõnumi enne pulma, et ta ei tule."

Kõlab veidi masendavalt, kuid seetõttu ongi oluline jälgida, mida ja kuidas te oma kutsetele kirjutate. Ning pidage meeles, siiski valdav enamus loeb teie kutset tähelepanelikult ja mida erilisem kutse, seda hoolikamalt loetakse, ja mida konkreetsem kutse, seda paremini mõistetakse. Eriti hea kui suudate need kaks põhimõtet ühendada.

Enne kui läheme teksti juurde, panen siia kirja Kristiina Fin (Kristiina Disain Wedding invitations) soovituse, mis tasub kõrvataha panna:"Kutsete tegijaga võiks ühendust võtta juba siis, kui ei ole paigas kuupäev/kellaaeg/koht. Reeglina on head tegijad üsa hõivatud, eriti kõrghooajal ning paari päevaga kutsete valmistamine osutub tihti võimatuks. Esitades varakult tellimuse võid olla kindel, et kutsete tegija saab tellida just sinu pulmavärvides sobivaid kaunistusi/disainpaberit/paela kutsete jaoks ning paneb Sinu tellimuse oma töögraafikusse kirja"

​Kõikide noorpaaride unistus on korraldada pulmad, mis on nii erilised, et kõik mäletavad seda ka kümne aasta pärast. Ning külaliste jaoks algab kõik kutsest. ​Kuid üks kõige keerulisemaid valikuid pulmade juures ongi just kutse tegemine, sh nii välimuselt kui sisult. 

Mõtteid teksti kohta saad lugeda artiklist: "Kõik oluline pulmakutse tekstist" ning ideid tekstile ammutada artiklist "Ideid jalustrabavaks pulmakutse tekstiks"

Kuid kutse juures on väga tähtis ka välimus, mille abil juba kohe oma külalise hingele pai teha. 

Näiteid kaunitest pulmakutsetest saatis Kristiina Fin (Kristiina Disain Wedding invitations) . Kristiina on valitud aastatel 2013 - 2016  Pulmad.ee aasta tegijaks ning facebookis on tal juba üle 6000 jälgija.

Lisaks pärinevad mõned variandid pinteresti lehekülgedelt. 

Mõni aeg tagasi üks sõber juhtus sirvima minu facebooki feed-i. Ta keris ja keris üsna kiirelt allapoole, ei öelnud algul sõnagi, kuni äkitselt pani facebooki kinni ja sõnas üsna nõutult:"Sul on ju siin ainult fotograafide postitused. Pulmafotod, perefotod, beebipildid... "
​Itsitasin, sest ma ei tea, mida ta leida lootis aga mina olen omadega väga rahul. Olen alati olnud iseõppija ning teiste piltide analüüsimine annab palju. Lõpuks leiad need, kellele alt üles vaatad või keda lihtsalt väga imetled. Ja üks hetk, kui oled piisavalt vaeva näinud, avastad,et "Oi, ma ju teen ise ka selliseid pilte" . Ja sa otsid järgmised, kelle pildid sind inspireerivad. Ma ei taha olla mitte nende moodi, vaid neist erineda aga ainult paremuse poole. See on eesmärk. Ning täna tutvustan teile mõndaid minu lemmikpilte teiste pulmafotograafide 2017. aasta galeriidest nii Eestist kui välismaalt

Fotograafina kohtun väga paljude erinevate inimestega, tugev enamik, vast lausa 99.9% on imetoredad, põnevad, ägedad inimesed, kellega suhtleks väljaspool nii öelda tööaegagi. Inimesed, kellega tahaks sõber olla või keda kohvilegi mõnikord kutsuda. Tõesti, te olete fantastilised ning ma ütlen seda siiralt südamest. 

Miks ma siis ütlesin, et 99.9 ehk siis kes on see 0,01%? Need on need, kes pildistamisel täielikult ja kategooriliselt keelduvad koostööst. Need on need, , kes ei tule ühelegi perepildile ja siinkohal ei räägi ma mitte lastest, vaid hoopis täiskasvanutest. Kusjuures absoluutselt kõigi selliste olukordade puhul on olnud tegemist isadega. Te ju ei käi iga päev või isegi mitte iga kuu pildistamas! Kallid isad, fotosessioon ei ole koht, kus näidata enda ego. Kus näidata välja enda jonni ja vastumeelsust. Kas teate miks? Teen kohe puust ja punaseks:

1) Kujutage nüüd ette, kui 20 aasta pärast  vaatate oma lapsega perealbumist pilte. Fotodel lapsed naeravad, mängivad, kallistavad ema, istuvad kõik koos, ja siis su armas võsuke küsib:"Isa, miks sina pildil pole?"
Ja siis sa selgitad, et .... sa ei tahtnud? Miks sa ei tahtnud? Sulle ei meeldi kaamerad? Sa ei oska kaamera ees olla? Selleks on ju fotograaf, kes sind suunab! Või äkki oli halb päev? Halb tuju? Ükskõiksus? Sa ei oskagi võib olla midagi kosta, saad ju isegi aru, et ükski selgitus pole piisavalt hea nende suurte küsivate silmade jaoks. Ja sa tunned ennast kehvasti. Sa tegid midagi, mida sa ei saa enam kunagi muuta. Jah, saad teha uued perepildid aga mitte ealeski enam selliseid. Ja sul on valus, kuigi sa püüad seda tunnet eirata väites, et see sind ei kõiguta. Sa tead, et see on vale. Kõigutab küll!

2) Sinu lapsel on valus, sest puslest oleks justkui tükk puudu. Jah, sa võid olla maailma parim isa,  kuid sinu lapsele on tähtis, et sa oleksid perepildil. See on osake ühtekuuluvustundest, pere kooskõlast, armastuse näitamisest. Ja see osa jääb nüüd temale olemata. Võimalik, et ta ei ütle sulle seda kunagi. Võimalik, et ta ei saa ise sellest arugi. Aga see mõjutab teda päris kindlasti

3) Sinu naisel on raske. Jah, teil võis olla hommikul tüli. Võib olla tülitsesite juba üleeile aga ikka pole leppinud. Sellegipoolest fotosessioon pole koht, kuhu võtta oma pereprobleemid kaasa. Jätame need ikka koju, eksju, sest pildistamisel, mitte ainult sinu laps, vaid ka sinu naine, vajavad sind. Mismoodi siis nüüd järsku naisel raske saab olla? Esiteks, ka tema jaoks jääb puslest tükk puudu, kui sind pole pildil. Teiseks, kui sina jonnid ega tule pildile, teevad sedasama ka lapsed. Päris kurb on sellises olukorras näha, kuidas niigi haavunud emme püüab ohjeldada kahte pisikest võsukest, kellest üks parasjagu kive püüab süüa ning teine jonnides selili viskab. 

Minu arust on need kolm väga head põhjust, miks tulla pildile. Aga ma ütlen sulle veel ühe ning nüüd loe eriti hoolega

4) Fotosessioon on ühistegevus ja toob pere kokku, kas või lihtsalt hingeliselt samm haaval. Aga toob. Tekitab ühtsustunnet. See on elamus omaette. Perepildistamine on üks paljudest viisidest kuidas oma kallitele öelda "Ma armastan teid!"

Seega järgmine kord, kui lähete pildistama, olge kas või mõnelgi perepildil. Alustuseks on hea seegi. 

Sellegipoolest mainin ära, et kogu selle aja jooksul, mil olen pildistanud, olen kohanud vaid kahte isa, kes tõesti ei olegi ühelegi pildile tulnud. Kõik teised on pärast mõningaid vihjeid või sõbralikku jutuajamist ikka kaamera ette tulnud ning nii mõnedki on lausa nii hoogu läinud et kui pere on juba väsinud ja tahab koju, siis see issi ikka tahab veel poseerida ning käib aga mõtteid välja, kus veel pilte võiks teha. Nii et te olete tõesti fantastilised! Ma väga imetlen, kuidas te ennast ületate ning hoolimata oma esialgsest vastumeelsusest fotosessioonile tulete. Eriti kihvt on näha muutust teis endis, kuidas te järsku avastate, et pildistamine on tore. Olge ka edasi niisama tublid. Aitäh, kniks ja kummardus teile kõigile!

Eelnevast jutust jäi ilmselt mulje, et mehed, kes pildile ei tule, on üdini halvad. Tegelikult see on VALE. Nad ei ole halvad. Neil on omad põhjused mittetulekuks. Kas need põhjused ka teistele loogilised on, see juba teine teema. 

Kuid selleks, et fotosessioon hästi läheks, võiksite oma kalli mehega rääkida pildistamise teemast. Ühe korra, teist korda, kuuekümnendat korda kui vaja. Ja kindlasti, kallid naised, ärge riielge oma mehega! Niimoodi tõmbub teie mees "lukku" ning ei avagi tõelisi põhjuseid, miks ta tulla ei taha. Võib olla tal on lapsepõlveset halvad kogemused. Võib olla kardab midagi, just nagu ma ülevalpool mainisin. Ja sellest tuleks rääkida ning teda tema murega aidata. Pehmelt, mitte süüdistavalt. Väga oluline on lasta tal rääkida, suunata kergete küsimustega, kuulata. Päriselt kuulata! Hea kui saate rääkida nii, et lapsi pole juures. Muidu ise kuulate poole kõrvaga lapsi, emmede värk ju.  Rääkige põhjustest, miks ta võiks olla perepildil, miks sina teda vajad, mis on eesmärk, kas või talle ette lubada, et kui ta tuleb viie pildi peale, siis pole rohkem vaja. Aga pehmelt ja mõistvalt. Ja kui teil õnnestub ta niimoodi pildile saada, siis uskuge, teie õige käitumise juures on teda iga korraga üha kergem pildile saada. Ja kogu selle jutustamise käigus teie omavaheline suhe paraneb, te saate veel lähedasemaks, sest ta näeb, et te olete hooliv ja mõistev kaasa. Isegi kui teema veidi raske on.