Ma ei hakka pisardama just hirmus kergelt, vähemalt mitte töö ajal. Siis olen keskendunud õige momendi tabamisele, aga selles pulmas ma lihtsalt ise ka enam ei teadnud, kuidas olla ja mis juhtus, aga pisar oli mul silmanurgas ja klomp kurgus. Olin ise muidugi selle peale päris üllatunud, surusin hambad kokku ning hakkasin ruttu otsima erinevaid võttenurki, et ennast taas koguda. Aga selle põhjustest natuke hiljem, enne vaja veel sada asja südamelt ära rääkida.
Mul on oma noorpaaridega siiani väga vedanud. 99% neist tunduvad juba esmakohtumisest peale nagu "omad inimesed". Meie kohtumised mööduvad meeldiva jutuvadina ning naerupahvakute saatel. Olen selle eest väga tänulik ja õnnelik.
M&L ei ole selles suhtes erandid, ka nendega klappis kõik juba algusest peale. Naljakas on see, et peale nende endi, külaliste, kuupäeva ja minu, muutus pärast broneeringu tegemist absoluutselt kõik. Pulmaisa, peokoht, laulatuse koht jne jne. Aga eks ma ise ju ka alati julgustan noorpaare tegema pulma ikka endale ja enda tunnete järgi ning on tõeliselt vahva, kui neil see õnnestub! Neil igatahes läks kõik just nii nagu pidi. Me ju Kaupoga ise ka pidime algul sootuks teistmoodi pulma tegema kui lõpuks välja kukkus. ;-)
Pulma highlights:
* Eliise stuudios naersime, kõht krampis, sest tal mängis plaadilt mingi "suuka suuka" lugu. Tema muidugi väitis, et see ei ole venekeelne laul aga naljakas oli ikka. Rikutud nagu me oleme
* Peigmees nägi pruuti esimest korda pulmakleidis. Pisarat me kätte ei saanud, karm põhjamaa mees ikkagi, aga soojad hellitavad kallistused ning imetlevad pilgud küll. "awww" oli terve selle aja taustasaund
* Pildistamine Vabaõhumuuseumis, te ei kujuta ette, kui ilus seal on! Oleksin tahtnud sinna jäädagi
* Laulatus Vabaõhumuuseumi kabelis. Vot see oli elamus omaette. Oleksin nagu filmi sattunud, küünlad, lühtrid, puidust vanad pingikesed, pisikesed lillekimbud.....ahh, nii ilus.
* Pulmarong läbi linna, fooride taga inimesed lehvitavad ja.....üks kaabuga stiilne vanahärra hakkas lausa tantsu lööma. Lisaks veel veidi rullnokalikud tervitused sõidu ajal möödavuhisejatelt. Ha, ühe sellise hetke sain pildile ka.
* Peokoht, mis oli soe ja hubane. Lihtne, aga nii oma. Mulle väga meeldis.
* Pruudirööv, kui vaene rootsi peig juba natuke hädas oli. Imelikul kombel isegi mina sel korral ei näinud pruudi kadumist. Aga viimaks leidsime ta ikka üles. Või noh, mis leidsime, ise tuli peidust välja :-D
*Pöörane tants, tugevad kallistused, siirad sõnad ja suur ühtne pere...need sõnad iseloomustavad kogu seda pulmapidu vast kõige paremini.
* Eliise stuudios naersime, kõht krampis, sest tal mängis plaadilt mingi "suuka suuka" lugu. Tema muidugi väitis, et see ei ole venekeelne laul aga naljakas oli ikka. Rikutud nagu me oleme
* Peigmees nägi pruuti esimest korda pulmakleidis. Pisarat me kätte ei saanud, karm põhjamaa mees ikkagi, aga soojad hellitavad kallistused ning imetlevad pilgud küll. "awww" oli terve selle aja taustasaund
* Pildistamine Vabaõhumuuseumis, te ei kujuta ette, kui ilus seal on! Oleksin tahtnud sinna jäädagi
* Laulatus Vabaõhumuuseumi kabelis. Vot see oli elamus omaette. Oleksin nagu filmi sattunud, küünlad, lühtrid, puidust vanad pingikesed, pisikesed lillekimbud.....ahh, nii ilus.
* Pulmarong läbi linna, fooride taga inimesed lehvitavad ja.....üks kaabuga stiilne vanahärra hakkas lausa tantsu lööma. Lisaks veel veidi rullnokalikud tervitused sõidu ajal möödavuhisejatelt. Ha, ühe sellise hetke sain pildile ka.
* Peokoht, mis oli soe ja hubane. Lihtne, aga nii oma. Mulle väga meeldis.
* Pruudirööv, kui vaene rootsi peig juba natuke hädas oli. Imelikul kombel isegi mina sel korral ei näinud pruudi kadumist. Aga viimaks leidsime ta ikka üles. Või noh, mis leidsime, ise tuli peidust välja :-D
*Pöörane tants, tugevad kallistused, siirad sõnad ja suur ühtne pere...need sõnad iseloomustavad kogu seda pulmapidu vast kõige paremini.
Ja nüüd pisarakiskuja. Seda, mis toimus, on tegelikult keeruline sõnadesse panna, aga ma proovin.
Kuna pulmas puudus pulmaisa, siis mõtlesid erinevaid tegevusi välja noorpaari sõbrad. Kusjuures väga andekad sõbrad. Mingil hetkel tuli ühel neist idee paluda igal külalisel järgemööda ennast tutvustada ning rääkida mõni lugu noorpaarist või lihtsalt sellest, kuidas keegi noorpaari tunneb. Üsna traditsiooniline mäng, eks. Aga seda, mis edasi toimuma hakkas, olin näinud vaid filmides, sellistes romantikast nõretavates nutufilmides. Igal juhul pärast esimest rääkijat järgmisel pisarad voolasid ning kui veel pruudi sõbrannad pisarsilmi jutustasid, kui õnnelik pruut oli, kui peigmeest esimest korda kohtas ja kuidas see kõik toimus ( ikka nagu filmis, kui suvalisel vastikult külma talveilmaga kaks võhivõõrast mere äärde jalutama lähevad ja juhuse tahtel tutvuvad. Tegelkult, juhuseid pole, nii pidigi minema. Seejärel see, kui härdalt ja siiralt rääkisid rootslasest peigmehe vend ja sõber noorpaari lugu, just seda, kuidas nad alguses lootsid, et nende armas sõber tuleb kunagi Rootsi tagasi aga...kui nad kohtasid tulevast pruuti, siis nad mõistsid, et nende sõber ei tule enam mitte kunagi Eestist ära. Kuidas nad olid ühteaegu õnnelikud, et nende sõber leidis nii ideaalse armastuse, ja samas kurvad, et nad näevad nüüd teineteist palju harvem. Lihtsalt see lause, et :"...ta ei tule enam tagasi..." Appi, mul oli juba klomp kurgus ning pea pooled külalistest vaikselt nuuksusid. Samas naeratades, sest nad teadsid, et noorpaar on leidnud teineteises just selle Õige! See oli nii ilus :D Oh, seal oli veel palju imelisi lugusid, aga kõiki ma kirja ei pane. Las need olla.
Kuna pulmas puudus pulmaisa, siis mõtlesid erinevaid tegevusi välja noorpaari sõbrad. Kusjuures väga andekad sõbrad. Mingil hetkel tuli ühel neist idee paluda igal külalisel järgemööda ennast tutvustada ning rääkida mõni lugu noorpaarist või lihtsalt sellest, kuidas keegi noorpaari tunneb. Üsna traditsiooniline mäng, eks. Aga seda, mis edasi toimuma hakkas, olin näinud vaid filmides, sellistes romantikast nõretavates nutufilmides. Igal juhul pärast esimest rääkijat järgmisel pisarad voolasid ning kui veel pruudi sõbrannad pisarsilmi jutustasid, kui õnnelik pruut oli, kui peigmeest esimest korda kohtas ja kuidas see kõik toimus ( ikka nagu filmis, kui suvalisel vastikult külma talveilmaga kaks võhivõõrast mere äärde jalutama lähevad ja juhuse tahtel tutvuvad. Tegelkult, juhuseid pole, nii pidigi minema. Seejärel see, kui härdalt ja siiralt rääkisid rootslasest peigmehe vend ja sõber noorpaari lugu, just seda, kuidas nad alguses lootsid, et nende armas sõber tuleb kunagi Rootsi tagasi aga...kui nad kohtasid tulevast pruuti, siis nad mõistsid, et nende sõber ei tule enam mitte kunagi Eestist ära. Kuidas nad olid ühteaegu õnnelikud, et nende sõber leidis nii ideaalse armastuse, ja samas kurvad, et nad näevad nüüd teineteist palju harvem. Lihtsalt see lause, et :"...ta ei tule enam tagasi..." Appi, mul oli juba klomp kurgus ning pea pooled külalistest vaikselt nuuksusid. Samas naeratades, sest nad teadsid, et noorpaar on leidnud teineteises just selle Õige! See oli nii ilus :D Oh, seal oli veel palju imelisi lugusid, aga kõiki ma kirja ei pane. Las need olla.
Vot selline lugu :-) Pulmad on imelised ja ma armastan enda tööd! Südamest aitäh kõigile meie noorpaaridele, et olemas olete!
RSS Feed