Mulle meeldib lasteaedasid pildistada, ja just nii, et lähen veidi varem kohale ning tutvun lastega, teen pilti nende mängudest ning krutskitest. See on lasteaia lõpupeo pildistamise juures minu lemmik osa! Siis saad juba lapsi lähemalt tundma ning vanemad saavad oma võsukestest pilte, mis on midagi enamat, kui lihtsalt laps keset saali seismas ja pähetuubitud luuletust esitamas. Ja mis veel olulisem, laps saab endale pildi, mida täiskasvanuna saab lastelegi näidata, tõestamaks et ka tema oskas kunagi mängida :D
Loe edasi....
Sel aastal oli mul lasteaedades ikka päris palju seiklusi. Ja oh sa jutt kui erinevad on eri lasteaedade lapsed! Uskumatu!
Ühes Tallinna kesklinna lasteaias oli päris mitu mitu last, kes ei tahtnud üldse paigal püsida ning grupipildil, kui jõudsin lapsi küljega sättides rivi ühest otsast teise (kusjuures tavaliselt ma ei pea seda tegema aga miskipärast lastel oli pead nii laiali otsas, et lause "seisa natuke küljega" läks kõrvust kõigil 44489232784 korral mööda. No ikka juhtub :) Ega ma vist ise väikesena parem ei olnud), siis selleks ajaks oli rivi esimene ots minu sättimise juba unustanud. :D See oli ühteaegu hämmastav ja naljakas! Aga saime ikka pildi tehtud ning äkki jäigi vahvam! Aga teine äärmus tuli kohe järgmisel nädalal, kui käisin väikeses maakoha lasteaias. Ma rääkisin vaikse rahuliku häälega, kuhu keegi võiks istuda ja nad tegidki seda. Ega ma muidu ei olekski selle peale üllatunud aga lihtsalt sellele eelnev kogemus oli ju hoopis midagi muud. Ja teate, mis veel juhtus siis kui nad olid oma kohad sisse võtnud?! Nad püsisid paigal!! :D Ja ma ei pidanud mitte midagi rohkem ütlema. Jällegi lahe kogemus. PS: kui te nüüd arvate, et need lapsed muidu ka vait ja vagurad olid, siis kus sa sellega :D Saime enne aktust ikka kõvasti möllupilte!
Oh ja mis veel vahvat, ma läksin pildistama lasteaeda, kus ma juba sügisel tegin lasteaiapilte (portreepildid ja rühmapildid) ning nii kui uksest sisse astusin, jooksid mulle lapsed rõõmsalt vastu mind kallistama. Üks lausa ütles, et:"Ma ootasin sind nii väga! Ma armastan sind!" :D Vau, sellist tervitust ma ei osanud oodata ning hõljusin pärast seda terve ülejäänud aja pea pilvedes ringi. Aitäh, Tammiste lasteaed!
Üldiselt oli igal pool ikka tõeliselt tore ning alati on suur rõõm kohtuda nii erinevate lastega! Nii, et võtke teadmiseks, kallid lapsed, te olete kõik vahvad just sellisena nagu te olete! Ootan järgmise aasta lõpetamisi väga!
Ühes Tallinna kesklinna lasteaias oli päris mitu mitu last, kes ei tahtnud üldse paigal püsida ning grupipildil, kui jõudsin lapsi küljega sättides rivi ühest otsast teise (kusjuures tavaliselt ma ei pea seda tegema aga miskipärast lastel oli pead nii laiali otsas, et lause "seisa natuke küljega" läks kõrvust kõigil 44489232784 korral mööda. No ikka juhtub :) Ega ma vist ise väikesena parem ei olnud), siis selleks ajaks oli rivi esimene ots minu sättimise juba unustanud. :D See oli ühteaegu hämmastav ja naljakas! Aga saime ikka pildi tehtud ning äkki jäigi vahvam! Aga teine äärmus tuli kohe järgmisel nädalal, kui käisin väikeses maakoha lasteaias. Ma rääkisin vaikse rahuliku häälega, kuhu keegi võiks istuda ja nad tegidki seda. Ega ma muidu ei olekski selle peale üllatunud aga lihtsalt sellele eelnev kogemus oli ju hoopis midagi muud. Ja teate, mis veel juhtus siis kui nad olid oma kohad sisse võtnud?! Nad püsisid paigal!! :D Ja ma ei pidanud mitte midagi rohkem ütlema. Jällegi lahe kogemus. PS: kui te nüüd arvate, et need lapsed muidu ka vait ja vagurad olid, siis kus sa sellega :D Saime enne aktust ikka kõvasti möllupilte!
Oh ja mis veel vahvat, ma läksin pildistama lasteaeda, kus ma juba sügisel tegin lasteaiapilte (portreepildid ja rühmapildid) ning nii kui uksest sisse astusin, jooksid mulle lapsed rõõmsalt vastu mind kallistama. Üks lausa ütles, et:"Ma ootasin sind nii väga! Ma armastan sind!" :D Vau, sellist tervitust ma ei osanud oodata ning hõljusin pärast seda terve ülejäänud aja pea pilvedes ringi. Aitäh, Tammiste lasteaed!
Üldiselt oli igal pool ikka tõeliselt tore ning alati on suur rõõm kohtuda nii erinevate lastega! Nii, et võtke teadmiseks, kallid lapsed, te olete kõik vahvad just sellisena nagu te olete! Ootan järgmise aasta lõpetamisi väga!
Muide, kui nüüd sellest rääkida, mis pildi peal on siis...noh, need on tavalised aknaga õhukesed plaadiümbrised, millele lisasin väikese värvitava pildikese sisse. Lastel nii lõbusam. Hakkasin muidu juba paksust kartongpaberist ümbriseid välja lõikama ja voltima aga pärast viiendat tuli tunne, et nii ikka ei saa. Vaja oli neid ju ca 80 tk :D Läksin nukralt magama, sest varsti varsti oli piltide üleandmise tähtaeg tulemas aga mul polnud veel plaadiümbriseidki. Hiina ümbrikud ei jõudnud kohale, Pärnu poodides ei olnud adekvaatset kaupa ning minul tühjad käed. Aga siis, öösel mingi aeg, ärkasin üles ning teadsin täpselt mida teha. Ja nii nad valmis saidki, ise olen küll jube uhke ning Kaupo arvas ka, et väga hea mõte :D Nüüd jääb vaid üle loota, et ka lastele meeldib!
RSS Feed