Pulmapäeva hommik, päike paistab. Tänane pulmapildistamine pidi algama tseremooniaga Tallinna Raekojas, kuhu ühtlasi plaaniti pruudi ja peigmehe first look. Hispaania kombe kohaselt ootas peigmees pruuti altari ees koos oma emaga. Külalised ootasid veidi kärsitult, peigmees jälgis pingsalt sissekäiku ja.......sealt ta tuli. Pruut lausa hõljus enda venna käevangus sisse, külalised ahhetasid, keegi poetas pisaragi ning pruut ja peigmees jõudsid teineteise embusesse, valmis kinnitama oma armastust abieluga.
Aga, mis õues enne ja pärast neid hetki toimus, oli täielik košmaar...
Aga, mis õues enne ja pärast neid hetki toimus, oli täielik košmaar...
Jah, päike paistis, kui Raekotta minekuks parkimiskohta otsisime. Leidsimegi, AGA siis selgus, et meil pole piisavalt metalli ning asukoht oli ka liiga kõrge hinnaga, et sinna kolmeks tunniks parkima jääda. Selleks hetkeks müristas juba päris tugevalt, mõned inimesed jooksid ja helikopter lendas üle....veider kõhe tunne tekkis. Igal juhul kell oli juba pööraselt palju ning pärast esimest suurt padukat, pistsin mina Raekoja poole punuma ning Kaupo läks autole parkimiskohta otsima. Leidiski, Vabaduse väljaku maa-alusesse parklasse. Te vist juba aimate, mis pärast toimuma hakkas.
Igatahes vahepeal jõudsin ise Raekotta, kus kohtasin esmalt peigmeest, kes paduvihma käest varju pugenuna külalisi vastu võttis. Õues kallas ikka korralikult ja nii terve tseremoonia aja. Ka pärast laulatust, kui tahtsime õue ilupilte tegema minna, hakkas taas kallama. Otsustasime ilupildid teha mujal. Mõeldud tehtud, Kaupo läks jalgsi juba veidi varem auto poole ning mina ronisin läbimärjana pruutpaari autosse, et ka sõidust paar pilti saada. Kui pulmaauto minema saatsin ning meie auto juurde parklasse jõudsin, selgus väga märg tõsiasi: mitte keegi ei pääse parklast välja, sest vett on vähemalt pool meetrit! Kusjuures enamik lõksujäänuid olid pärnakad, tallinlased ilmselgelt teadsid, et vihmaga sinna ei tasu parkida. Noh, me ka nüüd teame :D Veest oleks ju saanud hooga läbi sõita, aga va tõkkepuu( mille juures peab seisma jääma ja parkimise eest tasuma) oli ees. Olin juba valmis vette sumpama minema, vaja ju noorpaarile järele jõuda ning jalad nagunii märjad, kui turvamees välja ilmus ning kuhugi ärritunult helistas. Igal juhul mõnekümne minutiga saadi lugu vähemalt nii kaugele, et tõkkepuu tehti lahti ning autod said välja sõita. Päris ära õnneks ühtegi autot ei uputatud, kuigi meie auto summutiots parklast välja sõites vee all mulises .
Igatahes vahepeal jõudsin ise Raekotta, kus kohtasin esmalt peigmeest, kes paduvihma käest varju pugenuna külalisi vastu võttis. Õues kallas ikka korralikult ja nii terve tseremoonia aja. Ka pärast laulatust, kui tahtsime õue ilupilte tegema minna, hakkas taas kallama. Otsustasime ilupildid teha mujal. Mõeldud tehtud, Kaupo läks jalgsi juba veidi varem auto poole ning mina ronisin läbimärjana pruutpaari autosse, et ka sõidust paar pilti saada. Kui pulmaauto minema saatsin ning meie auto juurde parklasse jõudsin, selgus väga märg tõsiasi: mitte keegi ei pääse parklast välja, sest vett on vähemalt pool meetrit! Kusjuures enamik lõksujäänuid olid pärnakad, tallinlased ilmselgelt teadsid, et vihmaga sinna ei tasu parkida. Noh, me ka nüüd teame :D Veest oleks ju saanud hooga läbi sõita, aga va tõkkepuu( mille juures peab seisma jääma ja parkimise eest tasuma) oli ees. Olin juba valmis vette sumpama minema, vaja ju noorpaarile järele jõuda ning jalad nagunii märjad, kui turvamees välja ilmus ning kuhugi ärritunult helistas. Igal juhul mõnekümne minutiga saadi lugu vähemalt nii kaugele, et tõkkepuu tehti lahti ning autod said välja sõita. Päris ära õnneks ühtegi autot ei uputatud, kuigi meie auto summutiots parklast välja sõites vee all mulises .
Aga lõpp hea, kõik hea. Autoga tundub kõik nüüd korras, meiega ka ning alates Nõmmelt oli terve ülejäänud päev päikseline!
RSS Feed