Merilyni mõtted pärast pulmapäeva:" Kui me 07.07.2017 kihlusime siis oli meie esialgne plaan, et võtame rahulikult ning kohe pulmi ei organiseeri. Mõtleme, otsime ideid ja võtame rahulikult. Nädal peale kihlumist nägime väga ilusat pulmavideot küünipulmast ning sellel hetkel otsustasime, et see on täpselt see, mida me soovime. Järgmisel päeval oli meil pakkumised küünidest saadud ning üsna kohe läksime ka OMA õiget küüni vaatama. Olime kohe mõlemad kindlad, et see on õige koht. Umbes nädalaga oli meil olemas fotograaf, koht, kutsemeister, notar, õmbleja, bänd, catering, lilleseadjad, isegi pulmaisa juhtus meie teele väga kiirelt ja täpselt see õige.
PS! Pulmaisa ja kõik teised tegijad peavad olema pruutpaari „nägu“ ja nendega ühel lainel olema, see on nii oluline ja meil oli kõik ideaalne.
Väga kiirelt oli ka olemas kutsete disain ning sai Maarisega käidud ka selle tarbeks pildistamas.
Päris keeruline oli oma emotsioone ja pulma organiseerimist sõprade ja sugulaste eest varjata. Vanematele me muidugi rääkisime aga esimestele sõpradele teatasime siis, kui meil oli valmis kutse visand. Võtsime telefonist õhtusöögi ajal visandid lahti ja näitasime neile ning küsisime, kas on OKEI tekst?:) Segadus oli algul suur :D Aga lõpuks olid mõlemad väga rõõmsad ja nii oli meil kohe ka kaks abilist juures. Vaikselt teavitasime ka teisi ja lõpuks sai juba oktoobris kutsed kätte antud.
Kui kutsed käes siis tundus, et kõik sujub ilusti ja aega on piisavalt. Kleidi osas otsustasin küll mitu korda ümber aga õnneks oli mul parim õmbleja ja probleeme ei tekkinud ja tulemus oli imeline.
Kui pikk talv oli möödas läks juba suuremaks sagimiseks. Tuli hakata detaile paika panema ja sellel hetkel tekkis mul küll mure, et kas me ikka saame ise kõigega hakkama ja kuidas kõik ikka kokku sobib. Mõtlesin mitmel korral, et pean võtma appi pulmakorraldaja, aga siis otsustasime, et arutame oma imelise fotograafiga, tohutult toetava pulmaisaga ja lõpuks küsime arvamust veel kõige lähedasematelt sõpradelt ning vanematelt. Kõigilt tuli väga suur toetus ja abi ning käes see päev oligi.
Pulmapäeva eelsel õhtul muretsesin, et äkki ei maga ma korralikult ja ei puhka end välja, aga kuna toimetamist oli ennem väga palju siis vajusin kohe unne ning hommikul kell 6 ärgata polnud eriti keeruline.
Otsustasin kohe, et võtan seda päeva väga rahulikult ja naudin iga sekundit, ja nii ma tegin. Hommikukohvi nautisin koos oma parimate sõbrannadega. Siis saabusid juba fotograaf, videograaf ja jumestajad/ juuksurid. Maja oli nii mõnusalt sagimist täis. Kõik „probleemid“ mis sellel päeval tekkisid võtsin ma positiivselt vastu ning ei tekitanud suurt kära. Pigem võtsin suhtumise, et kui midagi juhtub siis juhtub ja nii peab olema. Kõik läks väga hästi ja halba midagi ei juhtunud, tuju ma rikkuda ei lasknud ja muretsemisest olin väga üle. Ainult üks väike kurbuse tunne tekkis mul peale pulmapäeva. Nimelt olime me tohutult pingutanud detailidega, ma lihtsalt olen detaili inimene. Mul oli väga kahju, et ma ei märganud/ ei jõudnud märgata lilleseadeid, toitude asetust, laua kaunistusi jms. Õnneks oli aga mul nii mega fotograaf, et kõik detailid said jäädvustatud. Lisaks sai kõik jäädvustatud ka meie suurepärase videograafi poolt nii et nüüd ma tean täpselt, milline meie pulmapidu ja kõik muu sellel päeval oli
Teine asi, millest oli mul kahju, oli toit, ma ise ei jõudnud proovida neid kõiki imelisi asju, mida olime valinud. Pruudid- SÖÖGE OMA PULMAS!
Me jäime kõigega mega rahule ja emotsioon järgmisel päeval oli nii mõnus. Me oleme tohutult tänulikud kõigile, kes meid sellel teel aitasid ja sellel päeval meiega olid!"
PS! Pulmaisa ja kõik teised tegijad peavad olema pruutpaari „nägu“ ja nendega ühel lainel olema, see on nii oluline ja meil oli kõik ideaalne.
Väga kiirelt oli ka olemas kutsete disain ning sai Maarisega käidud ka selle tarbeks pildistamas.
Päris keeruline oli oma emotsioone ja pulma organiseerimist sõprade ja sugulaste eest varjata. Vanematele me muidugi rääkisime aga esimestele sõpradele teatasime siis, kui meil oli valmis kutse visand. Võtsime telefonist õhtusöögi ajal visandid lahti ja näitasime neile ning küsisime, kas on OKEI tekst?:) Segadus oli algul suur :D Aga lõpuks olid mõlemad väga rõõmsad ja nii oli meil kohe ka kaks abilist juures. Vaikselt teavitasime ka teisi ja lõpuks sai juba oktoobris kutsed kätte antud.
Kui kutsed käes siis tundus, et kõik sujub ilusti ja aega on piisavalt. Kleidi osas otsustasin küll mitu korda ümber aga õnneks oli mul parim õmbleja ja probleeme ei tekkinud ja tulemus oli imeline.
Kui pikk talv oli möödas läks juba suuremaks sagimiseks. Tuli hakata detaile paika panema ja sellel hetkel tekkis mul küll mure, et kas me ikka saame ise kõigega hakkama ja kuidas kõik ikka kokku sobib. Mõtlesin mitmel korral, et pean võtma appi pulmakorraldaja, aga siis otsustasime, et arutame oma imelise fotograafiga, tohutult toetava pulmaisaga ja lõpuks küsime arvamust veel kõige lähedasematelt sõpradelt ning vanematelt. Kõigilt tuli väga suur toetus ja abi ning käes see päev oligi.
Pulmapäeva eelsel õhtul muretsesin, et äkki ei maga ma korralikult ja ei puhka end välja, aga kuna toimetamist oli ennem väga palju siis vajusin kohe unne ning hommikul kell 6 ärgata polnud eriti keeruline.
Otsustasin kohe, et võtan seda päeva väga rahulikult ja naudin iga sekundit, ja nii ma tegin. Hommikukohvi nautisin koos oma parimate sõbrannadega. Siis saabusid juba fotograaf, videograaf ja jumestajad/ juuksurid. Maja oli nii mõnusalt sagimist täis. Kõik „probleemid“ mis sellel päeval tekkisid võtsin ma positiivselt vastu ning ei tekitanud suurt kära. Pigem võtsin suhtumise, et kui midagi juhtub siis juhtub ja nii peab olema. Kõik läks väga hästi ja halba midagi ei juhtunud, tuju ma rikkuda ei lasknud ja muretsemisest olin väga üle. Ainult üks väike kurbuse tunne tekkis mul peale pulmapäeva. Nimelt olime me tohutult pingutanud detailidega, ma lihtsalt olen detaili inimene. Mul oli väga kahju, et ma ei märganud/ ei jõudnud märgata lilleseadeid, toitude asetust, laua kaunistusi jms. Õnneks oli aga mul nii mega fotograaf, et kõik detailid said jäädvustatud. Lisaks sai kõik jäädvustatud ka meie suurepärase videograafi poolt nii et nüüd ma tean täpselt, milline meie pulmapidu ja kõik muu sellel päeval oli
Teine asi, millest oli mul kahju, oli toit, ma ise ei jõudnud proovida neid kõiki imelisi asju, mida olime valinud. Pruudid- SÖÖGE OMA PULMAS!
Me jäime kõigega mega rahule ja emotsioon järgmisel päeval oli nii mõnus. Me oleme tohutult tänulikud kõigile, kes meid sellel teel aitasid ja sellel päeval meiega olid!"
RSS Feed