|
"Buduaaripiltidega tuli meelde see õnnetunne, mida ma tundsin peale pildistamist. Mäletan, et mul oli terveks päevaks tohutu energialaeng ja suurepärane tuju, mida mul pole tegelikult tükk aega olnud. Tahaks juba uuesti tulla :) Läbi kaamerasilma on ennast hoopis teistsugune tunne vaadata. Annab juurde enesekindlust"  Planeerides umbes aasta meie erilist päeva, ei osanud me ette näha, et kõik nii hästi lõpuks välja kukub. Pulmapäeva hommikul ei olnud meil kummalgil närvi sees, mõtlesime veel, et ju siis ongi see õige asi - olemegi teineteise jaoks loodud. Tol päeval olime väga põnevil Maarisega pildistamisest ja see saigi olema lõbus ning pildid tulid suurepärased.  Merilyni mõtted pärast pulmapäeva:" Kui me 07.07.2017 kihlusime siis oli meie esialgne plaan, et võtame rahulikult ning kohe pulmi ei organiseeri. Mõtleme, otsime ideid ja võtame rahulikult. Nädal peale kihlumist nägime väga ilusat pulmavideot küünipulmast ning sellel hetkel otsustasime, et see on täpselt see, mida me soovime. Järgmisel päeval oli meil pakkumised küünidest saadud ning üsna kohe läksime ka OMA õiget küüni vaatama. Olime kohe mõlemad kindlad, et see on õige koht. Umbes nädalaga oli meil olemas fotograaf, koht, kutsemeister, notar, õmbleja, bänd, catering, lilleseadjad, isegi pulmaisa juhtus meie teele väga kiirelt ja täpselt see õige. PS! Pulmaisa ja kõik teised tegijad peavad olema pruutpaari „nägu“ ja nendega ühel lainel olema, see on nii oluline ja meil oli kõik ideaalne. Väga kiirelt oli ka olemas kutsete disain ning sai Maarisega käidud ka selle tarbeks pildistamas. Päris keeruline oli oma emotsioone ja pulma organiseerimist sõprade ja sugulaste eest varjata. Vanematele me muidugi rääkisime aga esimestele sõpradele teatasime siis, kui meil oli valmis kutse visand. Võtsime telefonist õhtusöögi ajal visandid lahti ja näitasime neile ning küsisime, kas on OKEI tekst?:) Segadus oli algul suur :D Aga lõpuks olid mõlemad väga rõõmsad ja nii oli meil kohe ka kaks abilist juures. Vaikselt teavitasime ka teisi ja lõpuks sai juba oktoobris kutsed kätte antud. Kui kutsed käes siis tundus, et kõik sujub ilusti ja aega on piisavalt. Kleidi osas otsustasin küll mitu korda ümber aga õnneks oli mul parim õmbleja ja probleeme ei tekkinud ja tulemus oli imeline. Kui pikk talv oli möödas läks juba suuremaks sagimiseks. Tuli hakata detaile paika panema ja sellel hetkel tekkis mul küll mure, et kas me ikka saame ise kõigega hakkama ja kuidas kõik ikka kokku sobib. Mõtlesin mitmel korral, et pean võtma appi pulmakorraldaja, aga siis otsustasime, et arutame oma imelise fotograafiga, tohutult toetava pulmaisaga ja lõpuks küsime arvamust veel kõige lähedasematelt sõpradelt ning vanematelt. Kõigilt tuli väga suur toetus ja abi ning käes see päev oligi. Pulmapäeva eelsel õhtul muretsesin, et äkki ei maga ma korralikult ja ei puhka end välja, aga kuna toimetamist oli ennem väga palju siis vajusin kohe unne ning hommikul kell 6 ärgata polnud eriti keeruline. Otsustasin kohe, et võtan seda päeva väga rahulikult ja naudin iga sekundit, ja nii ma tegin. Hommikukohvi nautisin koos oma parimate sõbrannadega. Siis saabusid juba fotograaf, videograaf ja jumestajad/ juuksurid. Maja oli nii mõnusalt sagimist täis. Kõik „probleemid“ mis sellel päeval tekkisid võtsin ma positiivselt vastu ning ei tekitanud suurt kära. Pigem võtsin suhtumise, et kui midagi juhtub siis juhtub ja nii peab olema. Kõik läks väga hästi ja halba midagi ei juhtunud, tuju ma rikkuda ei lasknud ja muretsemisest olin väga üle. Ainult üks väike kurbuse tunne tekkis mul peale pulmapäeva. Nimelt olime me tohutult pingutanud detailidega, ma lihtsalt olen detaili inimene. Mul oli väga kahju, et ma ei märganud/ ei jõudnud märgata lilleseadeid, toitude asetust, laua kaunistusi jms. Õnneks oli aga mul nii mega fotograaf, et kõik detailid said jäädvustatud. Lisaks sai kõik jäädvustatud ka meie suurepärase videograafi poolt nii et nüüd ma tean täpselt, milline meie pulmapidu ja kõik muu sellel päeval oli Teine asi, millest oli mul kahju, oli toit, ma ise ei jõudnud proovida neid kõiki imelisi asju, mida olime valinud. Pruudid- SÖÖGE OMA PULMAS! Me jäime kõigega mega rahule ja emotsioon järgmisel päeval oli nii mõnus. Me oleme tohutult tänulikud kõigile, kes meid sellel teel aitasid ja sellel päeval meiega olid!"  Kersti:"Miks just selline alternatiivne stiil? Eks selleni viis ikka see, et kõik on nii ühte moodi roosa ja valge. Aga kas meile päriselt ka kõigile on just see malbe ja mahe hingelähedane? Kindlasti mitte. Mina olen üks neist. Tegelen kahe päris erineva ametiga. Üks nendest on afropatside punumine. Patse olen kandnud vahelduva eduga ise juba 17 aastat. Just patsid oligi see esimene mõte pildistamiseks. Olin just endale värsked patsid saanud ja tahtsin neid kuidagi ägedalt jäädvustada lasta. Sealt edasi aga tekkis idee kaasata minu teine amet - kondiiter. Suvi on ju kõige kiirem aeg just pulmatortide poolest. Enamasti soovitakse ikka rahulikke ja tagasihoidlikke tordikesi. Aga kui sul hinges mõlgub hoopis midagi julgemat ja ekstravagantset, siis ära karda- tee oma idee teoks. Pulmatort ei pea olema alati valge. Kõigest sellest kokku tuli idee keerata kõik üle võlli ja veidi mässata, enne meile kõigile kiiret, töökat ja toredat aega. Kui minu mõte mõeldud siis ülejäänud ideed dresscode´le sh aksessuaarid tulid juba koos meikari ja fotograafiga. Ülilaheda Vintage hõnguga kleidiga aitas Rita Kaas ( Pruutpaar.ee)" 
 Tuttavaks saime nüüdseks 3,5a tagasi ühise sõbra sünnipäeval. Mina esimese hooga ei arvanud Matist midagi, kuigi Mati ütles, et tema jaoks oli see armastus esimesest silmapilgust. Minul tuli see koht kuskil paari nädala pärast, oleksin kui nätaki panniga pähe saanud :D Selle aasta jaanide paiku kihlusime ja siis hakkas see 3 kuud mega kiiret aega...planeerida, planeerida, planeerida...kus, mis ,kuidas? Kõige meeldejäävam hetk pulmadest oli siis,kui olime Rakvere keskväljakul ja pidime Svjata Vatra saatel tantsima. See oli sessuhtes nii õudne esialgu, kuna me mõlemad väga pabistasime oma esimest tantsu. Omade ees ei oleks lõpuks ehk midagi hullu olnud aga terve keskväljaku ees oli ikka alguses kõhe küll. Lõppude lõpuks jäime kõigega rahule. :)  Nagu ka eelmisel aastal, näitame ka sel korral mõningaid kaadritaguseid pilte meie pildiseiklustest  Liisa:" See päev oli täis ülevaid emotsiooni, naeru ja rõõmu. Olime seda päeva plaaninud 2 aastat. Peamine soov oli, et meie ümber oleksid meile kõige tähtsamad ja kallimad inimesed, päeva korraldajad oleksid oma ala proffid (kellega oleks meil hea klapp) ning et oleks lõbus. Seda kõike me ka saime. Päev oli väga palav. Kõige ilusam ja hingeminevam hetk oli tseremoonia algus – sisenemine Arvo Pärdi Spiegel im spiegel loo saatel, tunne oli nagu oleksime ainult kahekesi. Tseremoonia sai „templi“ ühe korraliku vihmasahmakaga, mis oli hea sissejuhatus õhtule. Tahtsime et meie pulm ei oleks tüütult traditsiooniline vaid et kõigil oleks hea vaba olla, ja mis peamine, lõbus. Seda kõike see ka oli. Meie pulmapäev oli meie elu üks parimaid ja kaunemaid päevi"  |
Kategooriad
All
Arhiiv
September 2019
|
RSS Feed